Vaaraosipelgad on pisikesed ja väledad ning nad tungivad läbi ka kõige pisematest pragudest. Nende vastu võitlemine on alati olnud tõeline väljakutse, sest vaaraosipelgate pesad on suurepäraselt peidetud või ligipääsmatutes kohtades. Arvatakse, et neid ringi siblavaid sipelgaid massiliselt hävitades nad ehmuvad ja kolivad ära. VALE! Vaaraosipelgatega tuleb käituda professionaalselt ja läbimõeldult, sest ainult asjatundja suudab tagada parima lõpptulemuse.

Pesade asukohad:  Ruumides võib neid näha tualettruumides, prügiämbrites, prügil ja mustusel; sealt sipelgad ronivad laudadele, tungivad puhvetitesse ja roomavad mööda nõusid. Nad pesitsevad reeglina varjatud, vähe kättesaadavates kohtades – korrustevahelistes vahelagedes, kahvelplaatide ja põrandaliistude taga, parketi all, krohvipragudes jne. Avad ja praod, millede kaudu sipelgad sisenevad ruumi, asuvad tavaliselt kaugel pesast.

Elutsükkel:  Rusked majasipelgad ehk vaaraosipelgad elavad suurte perekondadena. Sipelgaperekonna koosseisu kuuluvad emas- ja isasisendid, “töösipelgad” (väljaarenemata emased), samuti ka nende tõugud ja nukud. Vaaraosipelgate perekondades võib olla üle miljoni isendi. Emasipelgate hulk võib küündida kuni 200 isendini, kellede aastane juurdekasv võib ulatuda kuni 25-30 tuh. isendini.

Tekitatav kahju:  Vaaraosipelgad võivad levitada haigusetekitajaid – streptokokke, paratüüfust, tuberkuloosi, bakterialldüsenteeriat ja polüomeliit.

Tõrjete sagedus:  Kui teha tõrjet korraga terves majas piisab enamasti pikkadeks aastateks.

Tõrjeks vajalikud tingimused: Vaaraosipelgaid saab tõrjuda ainult mürksöötadega, kuna pesast väljas käib ca 20% sipelgatest, kes toidavad pesa. Kui pritsida, siis hävitame ära töösipelgad, kes pesa toidavad ning pesa jääb nälga. Nüüd hakkab Ema oma mune sööma, kuna tema on pesas kõige olulisem ja peab ellu jääma. See tekitab reaktsiooni, et mõned töösipelgad söövad samuti mune ja muutuvad suguvõimeliseks ning varsti on ühe pesa asemel 20-50 pesa.

Vead, mida tehakse:

1. Korteriühistud väidavad sageli, et võitlus kahjuritega on iga korteriomaniku enda mure. Vaaraosipelgate puhul on see SUURIM VIGA, mida üldse teha saab. Vaaraosipelgas ei ela mitte kunagi ainult ühes korteris. Kuna nende liikuvus on väga suur, kolivad nad väga kergesti ühest korterist teise.
2. Kuna mitte mingil juhul ei tohi vaaraosipelgaid mitte millegagi pritsida, võib tekkida oht „isetegevuseks“, millega võidakse teha pigem kahju, kui kasu.
3. Sipelgaid, kes söödal käivad, ei tohi tapma hakata vaid peab laskma neil rahulikult pesasse minna.
4. Kui mürgi kontsentratsioon söödas on liiga suur, siis sipelgad surevad, enne kui nad pesasse jõuavad ja resultaat on 0.

Vahendid, mida kasutame ja kui kiirelt need toimivad:  Meie kasutame mürkhõrgutisi, mis on pakitud kilekottidesse. Kilekotid tuleb lihtsalt avada ja asetada korteri igasse ruumi. Ei ole soovitatav paigutada mürkhõrgutist otse sipelgate käiguradadele vaid vähemalt 50 cm eemale. Samas võib pakid asetada ka varjatud kohtadesse, kasvõi sahtlisse, kuna sipelgad leiavad need ka peidetult üsna kergesti ise üles.

NB!

1. Pakid tuleb asetada kogu aeg samadele kohtadele. Pruuni sisuga pakke hoida sügavkülmas.
2. Kui näete sööda ümber kogunemas sipelgaid ei tohi neid tappa, nad peavad viima sööda pesasse.
3. Mürkhõrgutised tuleb hoida eemal lastest ja koduloomadest, kuigi otsest ohtu nad laste ja koduloomade elule ei kujuta.