Inimesed on prussakatega võidelnud juba sajandeid, kuid seni pole saavutatud võitu. Paradoksaalne on, et inimesed kulutavad kolossaalseid summasid korteri soetamisele, remondile ja kommunaalmaksetele, kuid ikkagi peavad tegema veel suuri kulutusi kahjurite vastu võitlemisel. Sellest loobumisest ei saa juttugi olla, sest prussakad on võimelised meid nälga jätma ja nakatama lugematute viiruste kaudu. Ühesõnaga, kes püüavad säästa raha võitluses prussakate vastu, kaotavad oma tervise ja elumugavused, sest peavad oma eluruumi jagama tüütute laiutavate kaaslastega.

Pesade asukohad:  Suure arvukuse korral prussakad levivad üle kogu hoone, madala arvukuse korral – esinevad mõnedes ruumides. Ebaühtlane putukate levimine hoones seondub soodsate tingimuste olemasolust nende jaoks. Mida rohkem on prussakate jaoks sobivaid varjupaiku, seda kõrgem on putukate arvukus igas ruumis ja hoones. Eriti meeldivad neile laeliistude tagused, kahhelplaatide tagused, köögikappide- tagused ja hinged, soojatorude ja kardinapuude ümbrus.

Elutsükkel:  Sõltuvalt temperatuurist võib emane prussakas elada kuni 10 kuud, isaste eluiga on tavaliselt lühem.

Tekitatav kahju:  Prussakad levitavad Salmonellat, mis võib põhjustada toidumürgitust, kõhulahtisust ning teisi mao- ja soolehaigusi. Prussakad on laste allergiate ja allergilise astma peamine põhjustaja. Allergiline reaktsioon prussakatele väljendub nahaärrituses, silmade vesisuses, aevastamises ja astmas.

Tõrjete sagedus:  80% juhtudest aitab ühest tõrjekorrast. 20% on vaja teha ka kordustõrje. Kahe tõrjekorra ajaline vahe peaks olema vähemalt 20, soovitavalt 30 päeva, kuna muidu ei jõua uus põlvkond veel kooruda. Kui kolle on likvideeritud, siis on enamasti mitu aastat rahu, kui kusagilt naabrite juurest uusi ei tule.

Tõrjeks vajalikud tingimused: Prussakate tõrjumine on seda efektiivsem, mida suurem osa elamust saab üheaegselt tõrjutud ning kui kasutatakse samaaegselt ühtesid ja samu vahendeid.

Vead, mida tehakse:  Küllalt sageli väidavad korteriühistud, et võitlus kahjuritega on iga korteriomaniku enda mure. Sellisel mõtlemisel on mõned väga suured ohud:

1. Enamasti need korterid, kust prussakate levik alguse saab, ei võta nende hävitamiseks midagi ette.
2. Kui tõrje toimub eri aegadel ja erinevate vahenditega võib prussakatel väga kergesti välja kujuneda multiresistentsus.
3. Kui teha prussakate tõrjet ainult ühes korteris, paneb see algul prussakad hoopis rohkem liikvele, seega võivad nad kergesti levida ka nendesse korteritesse, mis muidu olid puhtad.
4. Kõige suurem oht on ultrahelipeletajad. Algul nad tõesti mingi efekti annavad, kuna peletavad prussakad eemale, aga nad ei hävita neid. Aga kuhu on prussakatel kortermajas minna – ainult naaberkorterisse. Teiseks harjuvad prussakad selle ultraheliga üsna kiiresti ja tulevad rõõmsalt tagasi. Paljudel juhtudel on prussakad teinud pesa otse ultrahelipeletaja alla, mis näitab selle seadme täielikku ebaefektiivsust.

Tõrjevahendid, mida kasutame:  Enamasti kasutan pikaajalise toimega vesilahuseid. Vahel kasutan ka geelitõrjet, kuid seda enamasti järeltõrjena. Vahetult peale pritsimist kuni 1 nädala jooksul võib täheldada prussakate liikumise suurenemist. See näitab tegelikult just seda, et tõrje toimib, kuna prussakad on üldjuhul varjatud eluviisiga, siis me neid enamasti ei näegi, aga tõrje toimel muutub nende elu ebamugavaks ja nad ronivad oma pesakohtadest välja. Enamasti hävib enamus prussakatest 1 nädala jooksul, kuid prussakate mune ei hävita ükski mürk, seetõttu võibki kuu aja jooksul kooruda uus põlvkond. Selleks ongi vaja teha kordustõrjet.