Kirp on oma loomult ehtne parasiit, sest ta otseses mõttes elab oma “peremehe” verest. Ta ei ole võimeline ellu jääma ega paljunema ilma selle suhteta. Koerakirp võib imeda ka inimese verd ja vastupidi, mis tähendab, et kirbu toidulaud on igasugune kuumavereline elusolend.

Pesade asukohad:Kirbud elavad „peremeeste” kehade peal ja karvastikus, milleks võivad olla koduloomad ja mõnel juhul ka inimesed. Emased kirbud munevad iga päev suure koguse mune, mis „peremehe” küljest maha pudenevad. Nendest kooruvad vastsed, kes peidavad end vaipadel ja polstril. Täiskasvanud kirbud tunnetavad juba soojust ja liikumist ja lihtsalt hüppavad mööduvale „peremehele”, kelle najal edasi elada.

Elutsükkel:  Kirbu areng munast kuni täiskasvanuni kestab 16-50 päeva, kuid võib venida kuni 1,5 aastani ebasobivate tingimuste korral. Eluiga on 3,5 kuud kuni 1 aasta. Munevad 100-400 muna. pärast munade avanemist koorub vastne juba nädala pärast.

Tekitatav kahju:  Kirbud põhjustavad tõsist nahaärritust ja allergilisi dermatiite nii loomadel kui inimesel ja kannavad edasi pseudotuberkuloosi, listoreoosi, tulareemia, tüüfuse, katku ja paelusstõve pisikuid.

Tõrjete sagedus:  Soovitatav on ühistute keldrites teha kirpude tõrjet igal aastal juuni või juuli kuus.

Tõrjeks vajalikud tingimused: Kirpude leidmine keldriruumidest tähendab ebarahuldavat sanitaarset olukorda. Kindlasti ka rotte ja (või) hulkuvaid kasse. Selline variant eeldab ka rotitõrje teostamist keldrites, kuid enne seda tuleb keldris elavatele kassidele leida uus elupaik. Samuti likvideerida keldritest uputused ja sulgeda aknad ja muud avaused, et kassid uuesti sisse ei pääseks.

Vead, mida tehakse?  Kassid keldris, palju igasugust kraami keldris.

Milliseid vahendeid kasutame ja kui kiirelt need toimivad?  Kirpude hävitamiseks kasutatakse kiiretoimelisi vahendeid. Betoneeritud põranda ja lageda keldri puhul on üldiselt tulemus kiire ja hea. Kui on palju keldribokse ja kola, või kui on liiva või killustiku põrand, siis võib kirpude täielik hävitamine olla väga raske.